Vaated: 0 Autor: saidi toimetaja Avalda aeg: 2025-04-18 Origin: Sait
Kilekott on üks tänapäevase elu kõige üldlevinud esemeid. Alates toidupoodidest kuni jaemüügipunktideni on nad kõikjal, mis kannavad kõike alates toidust kuni rõivasteni. Kuid paljud inimesed lakkavad harva mõtlema, millal kilekott leiutati ja kuidas see on kujunenud keskkonnaväljakutseks, mis see täna on. See artikkel uurib kilekottide ajaloo, evolutsiooni ja mõju sügavalt, pakkudes põhjalikku arusaamist sellest, kuidas lihtne leiutis on tarbimisharjumusi ja keskkonda ümber kujundanud.
Kilekoti laialdast kasutamist võib seostada selle mugavuse, vastupidavuse ja kulutõhususega. Erinevalt paberkottidest on kilekotid kerged, veekindlad ja võimelised kandma raskeid koormusi. Keskkonnakaitseagentuuri (EPA) andmete kohaselt kasutavad ameeriklased igal aastal üle 100 miljardi kilekotti, kusjuures iga koti kasutamise aeg on vaid 12 minutit.
Lisaks on kilekottide tootmine alternatiividega võrreldes märkimisväärselt odavam. 2023 uuring,
milles | tootmiskulusid | võrreldakse |
---|---|---|
Kilekott | 0,01 dollarit | 12 minutit |
Paberkott | 0,05 dollarit | 30 minutit |
Riidekott | 1,00 dollarit | 1-2 aastat |
See odavad ja kõrge funktsionaalsus on muutnud kilekoti globaalses kaubanduses klambriks.
Kilekoti ajalugu saab jälgida 20. sajandi keskpaigast. Selle leiutis ei olnud aga algselt mõeldud massitarbijaturule, mida me täna näeme. Uurime kilekoti arendamise ajakava ja verstaposte.
Lugu algab polüetüleeni leiutisega, mis on tänapäeval kõige tavalisem plastik. 1933. aastal avastasid kaks keemikut, Eric Fawcett ja Reginald Gibson, kes töötavad Inglismaal Imperial Chemical Industries (ICI), kogemata polüetüleeni, katsetades samal ajal kõrgsurve. Sellest materjalist saab hiljem kilekottide tööstuse selgroog.
1953. aastal arendasid Saksamaa Karl Ziegler ja Erhard Holzkamp kõrge tihedusega polüetüleeni (HDPE), mis on polüetüleeni vastupidavam ja mitmekülgsem vorm. HDPE oli ülioluline, kuna see ühendas tugevuse paindlikkusega, muutes selle ideaalseks raskete kaupade kandmiseks ilma rebenemiseta. Tänapäeval on enamik ühekordseid kilekotte valmistatud HDPE-st.
1963. aastal sai Karl Ziegler koos Giulio Nattaga keemiapreemia preemiapreemiapreemiapreemiapreemiapreemiapreemiapreemia, sealhulgas HDPE arendamise. See äratundmine tõi välja plastide tohutu potentsiaali revolutsioonilisel tööstusharul, sealhulgas pakenditel.
Kilekoti leiutas 1965. aastal Rootsi insener Sten Gustaf Thulin. Rootsi ettevõttes Celloplast töötades töötas Thulin välja lihtsa, tugeva koti, mis oli valmistatud kokkuklapimise, keevitamise ja surra tükeldades tasase polüetüleeni toru. Tema disain on märkimisväärselt sarnane tänapäevase tavalise kilekotiga.
1970. aastate alguses hakkas Ameerika Ühendriikides asuv Dixie Bag Company kilekotte tootma äriliseks kasutamiseks. Nad tunnistasid kiiresti kilekottide potentsiaali toidupoodides paberkottide vahetamiseks. Tootmisprotsess oli odav ning toode oli kergem ja vastupidavam kui olemasolevad alternatiivid.
1979. aastaks hakkasid USA suuremad supermarketite ketid nagu Safeway ja Kroger kilekotte võtma. See tähistas pöördepunkti, kuna kilekottide nähtavus Ameerika elus tõusis kiiresti. Nende vastuvõtmist ajendas kulude kokkuhoid ja käitlemise tõhusus võrreldes paberkottidega.
1980. aastate keskpaigaks olid kilekotid muutunud toidupoodides kogu Ameerika Ühendriikides ja paljudes teistes maailma osades. Nende domineerimine oli nii täielik, et paberkotid muutusid paljudel turgudel harulduseks.
Ameerika keemianõukogu raporti kohaselt haarasid kilekotid 1990. aastaks üle 80% USA toidukottide turust
Kuigi kilekott pakkus tasakaalustamata mugavust, tõi see ka tõsiseid keskkonnaprobleeme. Vastupidavus, mis muutis kilekotid nii praktiliseks, muutis need ka keskkonnas sadu aastaid püsima.
Kilekotid aitavad märkimisväärselt kaasa merereostusele. Uuringu 2021 hinnangul kasutatakse igal aastal kogu maailmas kuni 500 miljardit kilekotti, miljonid lõppevad ookeanides.
Elusloodus vigub sageli toiduks kilekotte, põhjustades allaneelamise ja surma.
Kilekotid ummistavad veeteed, aitavad kaasa üleujutusele ja lagundada linnamaastikke.
aasta | hinnanguline globaalne kasutamine (miljard kotid) | hinnanguline merereostus (miljon tonni) |
---|---|---|
2000 | 300 | 4 |
2010 | 400 | 6 |
2020 | 500 | 8 |
Valitsused kogu maailmas on hakanud reageerima:
Kilekott keeldub enam kui 127 riigis.
Kilekottide maksud, mis julgustavad tarbijaid korduvkasutatavaid kotte tooma.
Näiteks võttis Iirimaa 2002. aastal kasutusele kilekoti maksu ja aasta jooksul vähenes kasutamine 90%.
Kilekott on läbinud uskumatu teekonna murrangulisest leiutisest ülemaailmse keskkonnaprobleemini. Ehkki see lahendas 20. sajandi palju logistilisi probleeme, lõi see ka 21. koha jaoks uusi väljakutseid. Kilekoti ajaloo ja arengu mõistmine aitab meil hinnata näiliselt lihtsate objektide keerukust meie elus.
Edasiliikumine, innovatsioon biolagunevates plastides, rangemad eeskirjad ja tarbijate käitumise muutused on üliolulised kilekottide keskkonnamõju leevendamiseks. Üksikisikute ja ühiskonnana peame ümber mõtlema oma sõltuvusele ühekordse kasutamise plastidele ja investeerima jätkusuutlikesse alternatiividesse.
K: Millal kilekotid esimest korda leiutati?
V: Kilekott leiutas 1965. aastal Rootsis Sten Gustaf Thulin.
K: Miks said kilekotid nii populaarseks?
V: kilekotid on kerged, odavad toota, vastupidavad ja veekindlad, muutes need ideaalseks kaupade kandmiseks.
K: Millest on tehtud kilekotid?
V: Enamik kilekotte on valmistatud suure tihedusega polüetüleenist (HDPE).
K: Kui kaua kulub kilekoti lagunemine?
V: Tüüpiline kilekott võib prügilas laguneda kuni 1000 aastat.
K: Millised on kilekottide alternatiivid?
V: Alternatiivid hõlmavad riidekotte, paberkotte ja taimepõhistest materjalidest valmistatud biolagunevaid kotte.
K: Mitu kilekotti kasutatakse igal aastal kogu maailmas?
V: Igal aastal kasutatakse kogu maailmas hinnanguliselt 500 miljardit kilekotti.
K: Mida teha kilekoti kasutamise vähendamiseks?
V: Meetmed hõlmavad keelud, maksud, avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja korduvkasutatavate kottide alternatiivide edendamine.